Soovitatav, 2024

Toimetaja Valik

Maha lastud: vigastatud linnud Föhri saarel

Selle linnu vigastused viitavad püss graanulitele.
Foto: ekraanipilt videost

Öistel jahiretkedel tulistatakse palju linde

Ühing Elmeere taastab põllumaad Föhri saarel, et põlislinnud saaksid asustada. Kuid ikka ja jälle tulistavad neid linde jahimehed.

Föhri saar on üks ilusamaid puhkusekohti Saksamaal. Kahjuks on sellel saarel ka tumedaid külgi. Ikka ja jälle lastakse linnud sinna ja nad saavad vigastada loodusesse, kus nad surra.

Jahimeeste jaoks on see loomulik protsess. Kui hooajad on läbi, kütitakse jahilindu, mida jahi- ja pühakoda ei kaitse. Nordfrieslandi maakonna jahimeeste liidu esimees Jochen Muxfeldt selgitab: "Jahi lindude küttimine võib toimuda ainult väljaõppinud hagijas - nad leiavad vigastatud loomi." Siiani teooria.

Looduskaitsja Dieter Risse joonistab aga teistsuguse pildi. Ta räägib paljudest vigastamata lindudest, kes pole kogutud, vaid lendudeta, lebavad maapinnal verejooksul ja surevad seal armetult. Ikka ja jälle kogub Dieter Risse sellised loomad ja viib nad loomaarsti juurde, kus neid ravitakse või surnult tapetakse.

Isegi öösel on jahipidamine osaliselt lubatud. "Nordfrieslandi, Dithmarscheni, Steinburgi ja Fehmarni linnaosades võidakse öösel jahti pidada ka Wigeoneid, " selgitab Jochen Muxfeldt. Wigeon pole teretulnud, kuna sellel on palju süüa. Põllumajandustootjad kardavad oma põllukultuuride pärast. Muidu jaht päikeseloojangut puhata.

Kahtluste ruumi jääb. Kui jahti öösel, kuidas saab välistada, et muid linde peale vagunite ei lasta ega tulistata? Ja kuidas tagada, et kõik vigastatud loomad leitakse? Ilmselt ei õnnestu see eranditeta.

Foto: ekraanipilt videost

Järgmises videos näete vigastatud loomi. Tema vigastused on veterinaararsti sõnul tüüpilised püssikuulidele.

HOIATUS: Selles videos näidatakse häirivat sisu, eriti alates kella 8.00-st, ja see pole südame nõrk!

Dieter Risse teeb eriti haiget vigastatud lindude kannatustele, kuna ta on oma elu pühendanud saarel asuvate eriliste linnuliikide kaitsele. Kakskümmend aastat tagasi asutas ta ühingu Elmeere, mis ostab ja ühendab Föhril põllumaad, et kohalikud linnuliigid saaksid sinna taas asuda. Vahepeal kuulub klubile 111 hektarit, mis moodustab umbes 1 protsendi Föhri saare mullast.

Lindude esinemine saarel väärib eriti kaitset, kuna Föhr pole mingil juhul mandriga seotud. "Seetõttu pole siin suuri loomi, nagu rebased või märtrid, nii et siin võivad elada linnud, kes eelistavad elada maapinnal, " selgitab Dieter Risse. Ja veel: "Föhri saar on ökoloogiliselt väga eriline - kui looduskaitse pole siin väärt, siis pole see väärt ka kuhugi."

Peale saarest tüüpiliste lindude on Dieter Risse toonekured ka Föhrisse tagasi toonud. Toonekured olid Föhril juba väljasurnud. Looduskaitsja on ta aga ümber asustanud, viies saarele esimese lennuvõimetu toonekure paari.

Julia ei saanud pärast õnnetust lennata, Romeo oli kärbitud väikesest tiibadest tõstetud käeks.

Pärast Romeo sulgede kasvamist lendas ta üle saare ja leidis kohti, kus maanduda ja kala püüda. Kuna toonekured õpivad vanematelt ja teistelt nende rühma toonekurelt, kus kala püüda ja maale jõuda, ning ta polnud kunagi varem lennanud, siis ta lihtsalt ei teadnud seda paremini ja valis kalapüügiks Põhjamere soolavee. Ta on õpetanud oma järeltulijatele ja metsikutele toonekurgedele, kes hiljem Föhrisse sisenesid, seda jama. Samal ajal elavad Romeo ja Julia järeltulijad laiali kogu Saksamaal ning neid nähakse üha enam ka naaberriikides.

Dieter Risse näeme siin toonekure pesa parandamas. Foto: Andrea Klostermann

Paljud elanikud kaitsevad oma katuseid ohtlike okkidega

Kahjuks pole mõned Föhri elanikud toonekurgede vastu nii vaimustuses. Osa maja katuseid on okkidega piiratud, kus kogenematud noorlinnud võivad surmavalt haiget saada. On olemas mitteohtlikke alternatiive, näiteks pallide või kolmnurkade kinnitamine, et takistada toonekure maandumist katustele.

Kahjuks pole okkalised katused veel lõpp. Ikka ja jälle teatab Dieter Risse, et ühingu Elmeere tegevust saboteeritakse. Infosildid, maa-aiad ja linnuvaatluskaamerad hävitatakse.

Põllumeeste, jahimeeste ja looduskaitsjate vaheline konflikt on endiselt nõrgem. Isegi osariigi valitsuse vahendaja ei suutnud lõplikult selgitada konflikti punkte. Lõppude lõpuks oli maade vahetamisega võimalik Elmerere ja põllumaa vahelisi konfliktseid piire märkimisväärselt vähendada. Vastupidiste huvide lõplik kokkulepe on vaevalt võimalik. Looduskaitsjatele jääb üle vaid küsida jahimeestelt põhjalikumaid otsinguid ja osta rohkem maad.

Kui soovite toetada ühingut Elmeere lindude kaitsmisel Föhri saarel, leiate lisateavet veebisaidilt www.elmeere.de. Annetusi kasutatakse 100 protsenti maa ostmiseks, kinnitab Dieter Risse.

Fotod: Andrea Klostermann (www.andrea-klostermann.com)

Populaarsed Kategooriad

Top