Soovitatav, 2024

Toimetaja Valik

Sümptomid: võrkkesta kahjustus (vanusega seotud kollatähni degeneratsioon, AMD)

Haiguse määratlus, põhjused ja käik

Võrkkesta kudede kahjustus kollatähni piirkonnas ("kollane laik") pole vähem ohtlik kui glaukoom. Ümara koha suurus on umbes viis millimeetrit, see sisaldab silma kõige olulisemaid sensoorseid rakke ja võimaldab värvi ja teravust. Vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni (AMD) korral lagunevad sensoorrakud teravaimas vaatepunktis järk-järgult. AMD esimesteks sümptomiteks on nägemisteravuse vähenemine, esimene lugemine. Paljudel mõjutatud inimestel ilmub vaatevälja keskele must laik, mis muutub üha suuremaks. Tavaline on ka sirge joon, näiteks aknaraam. Enamasti toimub loomulik vananemisprotsess, mistõttu kannatavad eriti vanemad inimesed. Spetsiaalseteks riskifaktoriteks on suitsetamine, diabeet ja hüpertensioon.

ravi

Arstid eristavad kahte tüüpi AMD-d: kuiv ja märg vorm. Märja vormi jaoks on uusi ravimeid, mis pärsivad veresoonte kasvu. Kuna need idanevad haiguse käigus võrkkesta all ja kipuvad veritsema. Kuiv vorm, kus üritatakse hoida arste suure annusega vitamiinikokteilidega kontrolli all.

Ennetamine ja eneseabi

Nii kaua kui võimalik, et silmad oleksid terved, peaksite sageli sööma rohelisi lehtköögivilju. See sisaldab palju luteiini. Seda värvainet hoitakse makulas ja see toimib radikaalse puhastusvahendina. Nii saab silma vananemisprotsessi märkimisväärselt aeglustada. Vitamiinid C, E ja A on silma heaks kaitseks. Eriti koos oomega-3 rasvhapetega, mis neutraliseerivad ka vabu radikaale. Lisaks peaks inimene kaitsma oma silmi kahjulike ultraviolettkiirte eest. Hea päikeseprillipaar on eriti oluline kõrgetes mägedes viibimise jaoks, kuna kõrgel kiirgus on eriti intensiivne.

Nii nagu liiga pikk päevitamine põhjustab naha enneaegset vananemist, suurendab tugev päikesevalgus silmade vananemisprotsessi. Samuti on oluline, et käiksite regulaarselt spetsialisti juures varajase avastamise uuringutel. Kõigil üle 40-aastastel tuleks silmasisene rõhk mõõta üks kord aastas. Kõrvalekallete korral viib ekspert läbi täiendavaid uuringuid, näiteks nägemisvälja mõõtmist ja võrkkesta tomograafiat.

Top