Foto: iStock
Loomade populatsioonid kahanevad oodatust kiiremini
Keskkonnaorganisatsiooni WWF murettekitav aruanne näitab nüüd, et meie keskkond on halvemas olukorras, kui seni arvati.
Tavaliselt avaldab Šveitsi keskkonnaorganisatsioon WWF (ülemaailmne looduse fond) iga kahe aasta tagant oma aruande Living Planet Report. Kuid kuna olukord meie planeedil halveneb veelgi ja olukord halveneb kiiremini, kui alguses oskasime arvata, otsustas komisjon avaldada sel aastal uue aruande, nn Living Blue Planet Report.
Need numbrid juhivad meie tähelepanu nende planeedi viimaste aastate ja aastakümnete jooksul toimunud dramaatilistesse muutustesse. WWFi andmetel on mereimetajate, merelindude, roomajate ja kalade ülemaailmsed varud vähenenud ajavahemikul 1970–2010 50 protsenti . Spetsiaalsed liigid nagu makrell ja tuunikala on seda veelgi rängemalt tabanud. Eksperdid ootavad siin üle 70 protsendi langust. Seda on raske uskuda, kuid nüüd ähvardab väljasuremine iga neljandat (!) Hai- ja kireliiki.
Nende hirmuäratavate numbrite üks peamisi põhjuseid: ülepüük. Kala peetakse üheks enim kaubeldavaks kaubaks maailmas. Kuid selliste oluliste elupaikade nagu korallriffide ja mangroovimetsade hävitamine ohustab ka paljude loomaliikide ellujäämist. Praegu peetakse kolme neljandikku meie planeedi korallriffidest ohustatuks. Nad teenivad elupaigana 25 protsenti mereliikidest. Aastatel 1980–2005 hävitati viiendik mangroovimetsadest.
WWF-i kalandusekspert Karoline Schacht hoiatab nende arengute tagajärgede eest ja teeb selgeks, et tegutsema peab kohe: "Oleme äärmiselt uudishimulikud. Meie mered vajavad tungivalt puhkust, et mitte meie silme all kokku kukkuda. Ookeanil kui loendamatute ühendustega dünaamilisel süsteemil on tavaliselt hea puhkepotentsiaal. Kuid me peame oma vead kontrolli alla saama. "
Olulised meetmed, mida tuleks nüüd võtta: selliste merekaitsealade loomine, mida inimesed ei kasuta, ja säästva kalanduse juurutamine. Lisaks tuleks võtta ettevaatusabinõusid, mis mõjutavad kliimakaitset. Hiljuti tõi alakaaluga jääkaru juhtum välja, kui kiire kliimamuutus on eluohtlik mitmesugustele loomaliikidele. Kuna nende elupaik sulab käppade all peaaegu ära, on kaunitel loomadel mõnikord väga raske piisavalt toitu leida.
Turistide ja loodusfotograafide jaoks on Svalbardisse tulemise peamine põhjus jääkarude nägemine. Ja jah, tavaliselt me ...
Postitanud Kerstin Langenberger Photography neljapäeval, 20. augustil 2015
WWF nõuab tungivalt, et ÜRO määratleks need ja muud meetmed oma säästva arengu eesmärkides, mis võetakse vastu septembri lõpus. Organisatsiooni teatel peaks 2020. aastaks olema kaitsealadeks määratud vähemalt kümme protsenti ranniku lähedal ja meres asuvatest mereelupaikadest.
